Eesti on ettevõtete vahelises e-arvelduses Euroopa tagareas
08.06.2010
Pea iga Eesti ettevõte võtab vastu ja saadab arveid elektroonsel kujul. Nende numbrite alusel on Eesti e-arvete vastuvõtmises esikohal ning e-arvete saatmises Suurbritannia järel teisel kohal Euroopas. Kui aga süveneda numbritesse, siis selgub, et selle üle ei maksa rõõmustada - väga vähesed ettevõtted vahetavad tõelisi, infosüsteemide vahelisi e-arveid.
Tõeliste e-arvete vahetamisel, mis liiguvad infosüsteemist infosüsteemi ja mida kordagi paberile ei trükita, on Eesti isegi tagapool Venemaast ja Rumeeniast ning asub suisa teises kümnes. Suurim üllatus uuringu korraldajaile oli väga laialdane arvete saatmine e-postiga.
Itella Informationi tellimusel viidi läbi uuring16 Euroopa riigis, et selgitada välja elektroonilise arvelduse hetkeseis ja tulevikuväljavaated. Uuriti peamisi arveldusvariante - paberarvest kuni erinevates elektroonilistes kanalites (e-post, internetipangad, infosüsteemide vahelised arved) liikuvate arveteni välja.
Kui panna kokku e-posti teel saadetavad PDF arved ning süsteemide vahel liikuvad tõelised e-arved, siis on kõige edumeelsemad ettevõtted elektrooniliste müügiarvete saatmisel Suurbritannias (89% ettevõtetest), Eestis (82%) ja Taanis (68%). Elektrooniliste ostuarvete vastuvõtmisel on 16 riigi osas esikohal Eesti (93%) ning meile järgnevad Läti (89%) ja Leedu (84%). Nii müügi- kui ka ostuarvete osas on 16 uuritud riigi seas viimasel kohal Poola.
Tõeliste e-arvete ehk ettevõtete arveldussüsteemide vahel liikuvate e-arvete osas on pilt teistsugune. Kui näiteks Soomes on kõikidest ettevõtete vahel saadetavatest arvetest tõelised e-arved ligi 23%, Suurbritannias 19% ja Saksamaal 12%, siis nende riikide pingreas on Eesti oma 5%-ga kümnendal kohal, tagapool Venemaad ja Rumeeniat. Meie naaberriigid Läti ja Leedu on meist veel tagapool. Selle tulemuse üle rõõmustada ei saa, sest e-posti teel saadetavad PDF arved annavad võitu ainult arve saatjale. Arve vastuvõtjale on nende arvete töötlemine kõige kallim, sest valdavalt trükib arve vastuvõtja need oma kuludega paberile.
Ahti Allikas, Itella Informationi juhatuse esimees: „E-postiga arve saatmine tundub ettevõtetele olevat kõige lihtsam ja see jääb nii veel mõneks ajaks. Saatmine on lihtne ja ei nõua tarkvaralist arveldussüsteemi, igaüks saab Wordis või Excelis arve valmis teha, selle soovi korral PDF-formaati panna ja e-postiga saajale läkitada.“ Eesti seadusandlus on Ahti Allikase kinnitusel üliliberaalne, näiteks ei nõuta e-postiga saadetava arve digiallkirjastamist nagu mitmel pool mujal.
Kui täna on arvete saatjal veel aktiivsem roll ning talle on PDF arve saatmine e-postiga väga mugav ja odav, siis Ahti Allikas lubab, et suurem üleminek täielikule e-arveldusele toimub lähiaastatel: „Kuni tänaseni ei ole Eesti ettevõtted tundnud kasu ostuarvete osas täielikule e-arvele üleminekus. Kuna valdav enamus ettevõtteid menetlevad ostuarveid endiselt paberil või dokumendihaldussüsteemis, siis on PDF kujul liikuv arve pilt selleks väga hea. Usutavasti näeme lähima kolme aasta jooksul keskmiste ja suuremate ettevõtete laialdast üleminekut täielikule, infosüsteemide vahelisele e-arveldusele. See on juba alguse saanud ning laieneb aktiivselt edasi avalikus sektoris. Ostuarvete menetlemine toimub selleks ettenähtud menetlustarkvaras, kus tõelise e-arve menetlemine on odavam, kvaliteetsem ja kiirem kui PDF arve või digiteeritud paberarve menetlemine.“
Soome liidripositsiooni täieliku e-arvelduse osas selgitab Allikas sellega, et seal hakati arveid digitaalselt menetlema juba üle 10 aasta tagasi – esialgu digiteeriti paberarveid ja hiljem lisandusid tõelised e-arved. E-posti teel ei ole kunagi vaja olnud arveid saata, sest ka tõeliste e-arvete saatmise infrastruktuur arenes kiirelt välja - sealsed teenusepakkujad töötasid piisavalt ammu välja ettevõtete arveldussüsteemide vahelise e-arvelduse võimalused.
Uuringust. Elektrooniline arve on definitsiooni järgi arve, mis liigub saatjalt saajale elektroonilises formaadis ilma paberile trükkimata. Ettevõtete vahelises arvelduses on hetkel kasutusel e-postiga saadetavad arved, internetipanka saadetavad arved ja nn täielikud e-arved, mis liiguvad ettevõtete arveldussüsteemide vahel.
Uuring oli suunatud suurtele, keskmistele ja väikeettevõtetele. Vähem kui 5 töötajaga mikroettevõtted jäeti välja. Kokku osales küsitluses 4765 ettevõtet sh 201 Eestist. Küsitlus viidi läbi vastajate emakeeles. Uuringu tellis Itella Information Oy, läbi viis Add Value Research Finland Oy.