KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

 

1. Milline on lihtsustatud info liikumise skeem siseriikliku otsekorralduse puhul?

  • Saaja sõlmib oma kodupangas siseriikliku otsekorralduse Saajalepingu
  • Saaja Pank informeerib sellest lepingust Itellat, kes omakorda informeerib teisi pankasid.
  • Maksjatel on nüüd igas pangas võimalik maksjalepinguid sõlmida. Iga Pank saadab sõlmitud maksjalepingute kohta informatsiooni Itellale
  • Saaja suhtleb tehniliselt Itellaga, kes annab talle informatsiooni sõlmitud maksjalepingute kohta.
  • Saaja saadab kõikide pankade nõuded Itellasse, kes need erinevate Pankade vahel laiali jaotab.
  • Kõik Pangad kannavad raha Saaja kontole Saaja Pangas, edastades samal ajal debiteerimistulemused ka Itellasse.
  • Saaja saab Itella käest informatsiooni debiteerimistulemuste kohta.

Tagasi

2. Millised toimingud on Saajal vaja teostada Pangas?

Saaja sõlmib oma kodupangas siseriikliku otsekorralduse Saajalepingu, kus ta määrab, et soovib liituda siseriikliku otsekorraldusteenusega ning koguda makseid kõikide Pankade maksjatelt. Tehniliselt lepitakse kokku erinevad parameetrid (vt punktid dokumendi lõpus).

Tagasi

3. Kas Saaja peab Itellaga ka lepingu sõlmima?

Ei

Tagasi

4. Mismoodi Saaja Itellaga suhtleb?

Otsekorralduste info vahetamiseks Saaja ja Itella vahel on kaks erinevat tehnilist lahendust („Otsekorraldus on-line”, „Otsekorralduse failivahetus”), mille kirjeldused on Saaja Panga esindajatel olemas. Kui sellest infost piisab ning Saajal rohkem tehnilisi küsimusi ei ole, siis ta kinnitab oma valiku. Saaja kodupank edastab Itellale vastava informatsiooni, millist tehnilist lahendust Saaja soovib kasutada ning kui kõik on teenuse kasutamiseks valmis, saab Saaja Itellalt sellekohase märgukirja. Märgukirjas on kirjas teenuse kasutamiseks vajalik aadress.

Juhul, kui Saajal on tehnilisi küsimusi, millele Panga esindaja ei oska vastata või kui Saaja soovib mingeid eritingimusi, peaks Saaja juba otse suhtlema Itellaga emaili aadressil sok@itella.ee

Tagasi

5. Millised on Itella tehnilised nõudmised?

Itella nõudmised on täpsemalt kirjeldatud tehniliste lahenduste kirjelduse dokumendis.

Tagasi

6. Millised on Itella poolt nõutav failiformaat maksenõute edastamisel Itella tehnilisse lahendusse ning millises formaadis annab Itella informatsiooni maksjalepingute ning debiteerimistulemuste kohta?

Tehnilise lahenduse „otsekorraldus on-line” poolt kasutatavad failiformaadid ei ole täpselt fikseeritud – oluline on, et fail on mingi eraldajaga tekstifail ning sisaldab teenuse kasutamiseks minimaalselt vajaliku informatsiooni. Algselt on tehniline lahendus seadistatud kõikide kasutajate jaoks ühtemoodi (vastavalt tehnilise lahenduse kirjeldusele), aga „otsekorraldus on-line” kasutajal on võimalus lahendust teatud piirides vastavalt oma vajadustele seadistada.

Tagasi

7. Itella tehniline lahendus „Otsekorraldus on-line” on paindlik ning võimaldab vahetada erinevas formaadis faile – kuidas Saaja saab edastada oma tehnilise eelistuse?

Esmakordsel kasutamisel on „Otsekorraldus on-line” konfigureeritud kõikide Saajate jaoks ühtemoodi (standardlahenduse kirjeldus on tehnilise lahenduse dokumendis). Kui Saaja soovib kasutada mingit erilist ekraanivaadet või soovib enda jaoks konfigureerida failiformaati, siis seda on tal võimalik teha juba „Otsekorraldus on-line” lahenduse kasutamise ajal. Olles ükskord süsteemi enda vajaduste järgi paika sättinud, jätab lahendus konfiguratsiooni meelde ning järgmisel kasutamisel on lahenduse sätted juba sellised nagu soovitud.

Tagasi

8. Milline oleks Itella tehniliste lahenduste lühike kirjeldus?

Itella poolt pakutakse Saajale kahte tehnilist lahenust

  • „Otsekorraldus on-line” on www tehnoloogial põhinev veebilahendus, mis on eelkõige mõeldud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele nende klientide otsekorraldusinformatsiooni haldamiseks ning otsekorraldusmaksete kogumise lihtsustamiseks erinevate pankade Maksjate lõikes. Funktsionaalselt, koosneb lahendus erinevatest osadest:
  1. moodul, mis võimaldab pärida informatsiooni otsekorralduslepingute kohta;
  2. moodul, mis võimaldab pärida informatsiooni otsekorralduste debiteerimistulemuste kohta;
  3. moodul, mis võimaldab sisestada otsekorralduse nõudeid
  • „SOK failivahetus” on suuremate Saajate jaoks mõeldud väga reglementeeritud suhtlusviis otsekorraldusinformatsiooni edastamiseks ning vastuvõtmiseks. „SOK failivahetuses” on täpselt fikseeritud edastavate ja vastuvõetavate failide struktuur, nimed ja ka nende saatmise tähtajad. „SOK failivahetus” www tehnoloogial põhinev võimalus Saaja poolt failide saatmiseks ning nende vastuvõtmiseks. Saaja poolt edastatavat failivahetuse informatsiooni ei töödelda on-lines. On olemas kolm erinevat faili, mis „SOK failivahetuses” liiguvad:
  1. otsekorralduste maksjalepingute fail;
  2. debiteerimistulemuste fail;
  3. otsekorralduse maksenõuete fail.

Tagasi

9. Mida teha kui tundub, et Itella poolt pakutav tehniline lahendus ei sobi, aga Saaja sooviks ikkagi kasutada siseriiklikku otsekorraldust?

Siseriiklik otsekorraldus on standartne teenus ning see on vastavalt kirjeldatud tehnilise lahenduse kirjelduses. Lisaks siseriikliku otsekorralduse vahendusteenusele pakub Itella mitmeid erinvaid teenuseid alates arvete väljastamisest (nii arvete trüki kui ka e-arvete näol) ja lõpetades arvete elektroonilise arhiivi teenusega. Saaja erivajaduste puhul või täiendavate teenuste vajaduse puhul on Itella alati valmis Saajat aitama pakkudes otsekorralduse realiseerimiseks erilahendusi vastavlt konkreetse Saaja vajdustele. Selleks on aga Saajal vajalik suhelda otse Itellaga.

Tagasi

10. Kes saab kasutada Itella tehnilist lahendust?

Saajalepingu sõlmimisel määrab Saaja need isikud (isikukoodid), kellel on õigus Saaja eest andmeid vahetada. Isikute autentimine toimub ID kaardi alusel.

Tagasi

11. Mis andmeid edastab Itella Saajale?

Itella edastab tehnilise lahenduse kaudu Saajale kahtesugust informatsiooni:

  • Informatsiooni otsekorralduse Maksjalepingute kohta.
  • Informatsiooni Saaja poolt saadetud maksenõuete debiteerimistulemuste kohta.

Tagasi

12. Mis andmeid peab Saaja Itellale esitama?

Saaja edastab Itellale tehnilise lahenduse kaudu informatsiooni otsekorralduse maksenõuete kohta.

Tagasi

13. Kui palju peab Saaja täiendavalt maksma Itellale?

Kui Saaja sõlmib lepingu oma kodupangas, siis selles lepingus fikseeritakse Saaja jaoks juba kõik hinnad ning Saaja suhtelmine Itellaga Saajale midagi täiendavat ei maksma ei lähe.

Tagasi

14. Kuidas saab Saaja vahetada informatsiooni erinevate pankade osas?

Saajal on olemas üks tehniline lahendus, mida ta kasutab korraga kõikide pankade kohta informatsiooni kogumiseks (otsekorralduse maksjalepingud, otsekorralduse debiteerimistulemused) ning samuti kõikide pankadele informatsiooni edastamiseks (otsekorralduse maksenõuded).

Tagasi

15. Kelle poole Itellas pöörduda, kui Panga esindajal on üldisi küsimusi siseriikliku otsekorralduse toimimise kohta?

Küsimusi võib esitada telefonil 6 519 519 või emaili aadressil sok@itella.ee

Tagasi

16. Millele pöörata tähelepanu otsekorralduse Saajalepingu sõlmimisel?

Väga oluline on Saajalepingingu sõlmimisel pöörata tähelepanu erinevatele tehnilistele tingimustele ning kindlustada, et Saaja saaks oma vajadustele vastava otsekorralduse. Kolm kõige olulisemat tehnilise tingimuse parameetrit on järgmised:

  • Maksetunnus

Maksetunnus kasutab Maksja Maksjalepingu sõlmimisel ning selle alusel viib Saaja sõlmitud Maksjalepingu kokku enda poolt pakutava teenusega. Maksetunnus on number, mis peab unikaalselt identifitseerima mingit teenuselepingut Saaja juures. Saaja peab aru saama, mille alusel ta soovib makseid koguda – kas see on mingi teenus, klient vms. Saaja arveldussüsteem peab olema võimeline selle numbri alusel perioodiliselt nõudeid genereerima.

(Näiteks kui saajaks on telefonifirma, kes koostab arveid kliendilepingu lõikes ning ühel kliendil võib olla mitu lepingut ja iga lepingu all omakorda mitu telefoni. Selle Saaja arveldussüsteem ei suuda teha arvet telefoninumbri lõikes, seega ei saaks ka see Saaja valida maksetunnuseks telefoninumbrit. Samas võib see Saaja valida maksetunnuseks kas lepingu numbri (nii saaks üks klient iga oma lepingut eraldi maksta) või kliendinumbri (nii teeb üks maksja korraga ühe otsekorralduse ning selle raames tasutakse kõik lepingud) vastavalt juba oma ärivajadustele.

Sõltuvalt Saajast võib Maksetunnuseks seega olla kas kliendinumber, viitenumber, kliendikood või isegi korteri number - oluline on, et see rahuldaks Saaja ärivajadusi. On soovitav, et iga Saaja Maksetunnusel oleksid mingid reeglid, mis aitaksid maksjalepingu sõlmimiskohas selle numbri korrektsust paremini kontrollida – nii tekib vähem vigu ning kogu teenus on kvaliteetsem. Maksetunnusel kui abstraktsel numbril on omad piiragnud – see peab olema 1-20 sümbolit pikk ning võib sisaldada ainult numbreid. Lisaks sellele võib Saaja nimetada täiendavaid piiranguid: maksetunnuse minimaalne ja maksimaalne pikkus (millest lühem või pikem maksetunnus kunagi ei ole), maksetunnuse prefiks (kindel number maksetunnuse alguses, millega iga maksetunnus algab) ning maksetunnuse kontrolljärk (7-3-1 meetodil arvutatav kontrolljärk, mis peab igal juhul maksetunnuses olema, kui tegemist on viitenumbriga, aga võib ka muul juhul olla).

  • Debiteerimisperioodiga või perioodivaba

See parameeter sõltub väga palju Saaja äriloogikast.

Kui Saajal on kindel ühekuuline arveldustsükkel ning ta suudab alati nõuded kindlaks ajahetkeks valmis teha, siis on kindlasti soovitav kasutada perioodiga otsekorraldust. Perioodi algus tuleb valida selliselt, et Saaja kindlasti jõuaks ennem perioodi algust (soovitavalt 3-4 tööpäeva, kohustuslikult 2 tööpäeva) oma nõuded Itellale edastada. Perioodi lõpp peaks kattuma Saaja poolt kehtestatud tavalise maksepäeva maksimumiga, et ei tekiks situatsiooni, kus Maksja saab valida otsekorralduse maksepäevaks palju hilisema kuupäeva kui tavaline maksepäeva maksimum, mistõttu võib tal Saaja krediidikontrolliga probleeme tekkida.

Perioodivaba debiteerimist on soovitav kasutada juhul, kui:

  1. Saajal tekivad nõuded maksja suunas suvalistel ajahetkedel ning puudub perioodiline arveldus (näit vastavalt teenuse või toote ostmisele)
  2. Saaja arveldusperiood ei pruugi jääda sama kalendrikuu piiresse (näit spordiklubi, kus on iganädalane liikmemaks)
  3. Igal maksjal on küll kindel periood, aga need ei kattu omavahel (näit kindlustusfirma, kus ühe maksja periood on 5-4 kuupäev, teisel 17-16 kuupäev jne ning iga maksja kohta tekib nõue just vastavalt tema perioodile).
  • Osalise debiteerimise lubamine

See parameeter sõltub samuti väga palju kliendi äriloogikast.

Kui Saaja teenus on oma olemuselt terviklik ning tihtipeale toimub selle ostmine ette (näit kindlustus, ajakirjanudse tellimine, mõnikord ka liikmemaks), siis ei ole soovitav Saajal osalist debiteerimist lubada, sest Maksjal ei saa olla osalist kindlustuskaitset, või tellida poolt ajalehte.

Kui Saaja on teenuse juba Maksjale ette ära müünud st Maksjaton krediteeritud ning nüüd korjatakse raha tagantjärele, siis sõltub osalise debiteerimise lubamine väga palju arveldussüsteemist:

  1. Kui Saajal kontrollib alati arve täielikku maksmist või mittemaksmist, siis on Saajal oma raamatupidamist kergem korraldada, kui ta ei luba osalist debiteerimist.
  2. Kui Saaja kontrollib kliendi saldot, siis võib osaline debiteerimine olla väga vajalik. Saajal on ka kindlus, et ta vähemalt osa raha on kätte saanud.

Tagasi

17. Kui Saajal on juba pangasisese otsekorralduse leping kuskil pangas/pankades, siis kuidas saab Saaja üle minna siseriiklikule otsekorraldusele?

Saajal tuleb siseriikliku otsekorralduse Saajalepingu sõlmimisel kindlasti oma kodupanka teavitada, kas tal on juba olemasolev otsekorralduse Saajaleping kuskil Pangas (tuleb anda pankade nimekiri). Samas peab Saaja kodupangale kindlasti ütlema, kas ta soovib kõiki olemasolevaid Saajalepinguid tuua uue SOK lepingu alla või ta soovib midagi jätta toimima vanamoodi.

Lisaks oma SOK kodupanga informeerimisele, peab Saaja informeerima pankasid, kus on toimiv pangasisene otsekorralduse Saajaleping. Neid pankasid tuleb informeerida, et Saaja soovib olemasolevad otsekorralduse Saajalepingud lõpetada ja tõsta kehtivad Maksjalepingud uue SOK Saajalepingu alla.

Itellat informeerib vastavatest muudatustest Saaja kodupank ning Itella lepib pankadega kokku kuidas olemasolevad Maksjalepingud uue Saajalepingu alla tõstetakse.

Mitme erineva Saajalepingu tõstmine ühe uue SOK Saajalepingu alla on koordineerimist nõudev protsess ning seetõttu on väga oluline Saaja ja Saaja kodupanga omavaheline informatsioonivahetus.

Tagasi

18. Kas ühes pangas võib olla ühel Saajal nii pangasisese kui siseriikliku otsekorralduse saajaleping?

Ei või. Saaja peab otsustama, kas ta kogub otsekorraldusega oma Pangas raha siseriikliku otsekorralduse alusel või panagsisese otsekorralduse alusel.

Tagasi

19. Millal on hea üle minna panagsiseselt otsekorralduselt siseriiklikule otsekorraldusele?

Saaja üleminek panagsiseselt otsekorralduselt siseriiklikule otsekorraldusele peab kindlasti toimuma väljaspool debiteerimisperioodi. Reaalselt toimib see kõige paremini kalendrikuu vahetusel.

Samas peab Saaja oma kodupanka ja tema kaudu Itellat teavitama juba varakult soovitavast muudatusest – nii saavad kõik osapooled ennast eelnevalt ette valmistada.

Tagasi

20. Mis saab olemasolevatest maksjalepingutest kui Saajaleping viiakse üle panagsiseselt otsekorralduselt siseriiklikule otsekorraldusele? Mida peab tegema Saaja, mida Itella, mida Pank?

Olemasolevad Maksjalepingud viiakse kokkuleppeliselt üle vana Saajalepingu alt uue SOK Saajalepingu alla juhul kui Saaja ei muuda uue SOK Saajalepingu tingimusi (deb periood, maksetunnus vms) nii, et eksisteerivad Maksjalepingud tingimustega ei kattu.

Maksjalepingute üle tõstmine käib üldjuhul Panga ja Itella vahelises koostöös ning Saaja peab vastavaid osapooli (vt küsimus Kui Saajal on juba pangasisese otsekorralduse leping kuskil pangas/pankades, siis kuidas saab Saaja üle minna siseriiklikule otsekorraldusele?) lihtsalt oma soovist teavitama. Maksja Pank edastab saajalepingu üleviimise hetkel kõikide kehtivate maksjalepingute nimekirja Itellasse, kes need siis vastavalt oma andmebaasi sisestab.

Juhul kui Saajal on vaja olemasolevate Maksjalepingute üle viimiseks midagi teha, siis informeeritakse sellest Saajat eraldi.

Tagasi

21. Millal, kudias ja mis info liigub Itella ja Saaja erinevate Itella tehniliste lahenduste puhul? Mis erinevused on perioodiga otsekorralduse ja perioodivaba otsekorralduse puhul?

Perioodiga otsekorralduse puhul

  • Itella Failivahetus
  1. Lepingud Saajale - kord kuus kuu esimesel tööpäeval kindlas, kokkulepitud formaadis

     

  2. Nõuded Itellasse - hiljemalt kaks arvelduspäeva ennem perioodi algust kindlas kokkulepitud formaadis
  3. Debiteerimistulemused Saajale - Debiteerimisperioodi lõpus kindlas kokkulepitud formaadis
    • Itella veebilahendus „otsekorraldus on-line”
    1. Lepingud Saajale - info saadaval jooksvalt veebilahenduses üldjuhul sõlmimise päevale järgneval kalendripäeval. Info alla laetav Saajale sobival kujul.

       

    2. Nõuded Itellasse - hiljemalt kaks arvelduspäeva ennem debiteerimisperioodi algust. Info üles laetav või sisestatav Saajale sobival kujul.
    3. Debiteerimistulemused - info saadaval jooksvalt veebilahenduses üldjuhul debiteerimispäevale järgneval kalendripäeval. Info alla laetav Saajale sobival kujul.

       

      Perioodivaba otsekorralduse puhul

      • Itella Failivahetus
      1. Lepingud Saajale - kord nädalas kindlas, kokkulepitud formaadis
      2. Nõuded Itellasse - hiljemalt kaks arvelduspäeva ennem maksepäeva kindlas kokkulepitud formaadis
      3. Debiteerimistulemused Saajale – kord nädalas kindlas kokkulepitud formaadis
        • Itella veebilahendus „otsekorraldus on-line”
        1. Lepingud Saajale - info saadaval jooksvalt veebilahenduses üldjuhul sõlmimise päevale järgneval kalendripäeval. Info alla laetav Saajale sobival kujul.
        2. Nõuded Itellasse - hiljemalt kaks arvelduspäeva ennem maksepäeva. Info üles laetav või sisestatav Saajale sobival kujul.
        3. Debiteerimistulemused - info saadaval jooksvalt veebilahenduses üldjuhul debiteerimispäevale järgneval kalendripäeval. Info alla laetav Saajale sobival kujul.

          Tagasi